Pilt: Eelika Liping |
Üksi kõnnin ma pimeduse juurde,
lumine rada on ainult mul ees.
Kõnnin ja kõnnin nüüd metsa suurde,
Ärevus mul on hinge sees.
Miski kutsub mind sinna,
lähen aina kiiremini edasi.
Ma ei teagi, kuhu üldse minna,
kas kohale jõuan sedasi.
Üks kaunis ingel kõnnib pimeduses,
kätel ta lampi kannab.
Ta kedagi tunneb läheduses,
ta soojust ja armastust annab.
Kõnnib ja kõnnib ta paksus lumes,
veel pole näha sihti.
Kohale ta ei jõua selles lõpmatus unes,
seda juhtub väga tihti.
lumine rada on ainult mul ees.
Kõnnin ja kõnnin nüüd metsa suurde,
Ärevus mul on hinge sees.
Miski kutsub mind sinna,
lähen aina kiiremini edasi.
Ma ei teagi, kuhu üldse minna,
kas kohale jõuan sedasi.
Üks kaunis ingel kõnnib pimeduses,
kätel ta lampi kannab.
Ta kedagi tunneb läheduses,
ta soojust ja armastust annab.
Kõnnib ja kõnnib ta paksus lumes,
veel pole näha sihti.
Kohale ta ei jõua selles lõpmatus unes,
seda juhtub väga tihti.
Peeter Morozov
Ülihea lihtsalt, sul on tõesti annet ;)
VastaKustutaSuured tänud :)
KustutaSee on väga ilus ja sügav luuletus!
VastaKustutaSee on sügav luuletus :)
KustutaAitäh :)
Mulle meeldib!:)jätka aga samas vaimus !
VastaKustuta